Välibaas

1971. a ostis osa talu selleks ajaks oluliselt lagunenud hoonekompleksist Teaduste Akadeemia, kes peatselt andis omandatu koos vastava maaeraldisega üle TA Geoloogia Instituudi bilanssi. 1973. a algas intensiivne korrastus- ja ehitustöö, milles osalesid paljud instituudi töötajad. Välibaasi suurimaks aktivistiks ja hiljem ka hooldajaks oli pikka aega instituudi teadur Ralf Männil. Eesmärgiks seati talukompleksi kujundamine geoloogiliseks välibaasiks, kus oleks võimalik korraldada teadusnõupidamisi ja saaks hoiustada instituudi valduses olevaid puursüdamikke ja kivimiproove ning neid esmaselt töödelda ja uurida.

Järk-järgult konserveeriti hävimisohus ehitised (elumaja, kuivati, aidad, laut), paigaldati uued katused ning  kivihoonesse keskküttesüsteem.

80ndatel rekonstrueeriti puursüdamikuhoidla, järgvenalt  ehitati välja “söökla-konverentsiruum”, samuti laiendati elamispinda elumaja ülakorruse väljaehitamisega.

Kõige uuemaks hooneks välibaasis on täielikult rekonstrueeritud puursüdamikuhoidla, mis Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel valmis 2005. a.

Välibaasi peamiseks funktsiooniks on geoloogiliste teaduskollektsioonide, eriti puursüdamike ja kivimiproovide hoiustamine ning võimaluste loomine nende esmaseks uurimiseks. Lisaks kasutatakse välibaasi seminaride jm teadusliku või kultuurilise sisuga ürituste läbiviimiseks.