Särghaua seismojaam

Heidi Soosalu (Eesti Geoloogiakeskus, Tallinna Tehnikaülikool)

Koostöös Helsingi Ülikooli Seismoloogia Instituudi ja Eesti Geoloogiakeskusega paigaldati 05.04.2017 Tallinna Tehnikaülikooli Särghaua õppekeskusse seismojaam EE08.

Püsivalt asub Eestis kolm seismoseire põhijaama: Arbavere, Matsalu ja Vasula jaam. Et saada detailsemaid andmeid nii maavärinate tuvastamiseks-lokaliseerimiseks kui ka maakoore ehituse uuringuteks laenati 2015. aastal Helsingi Seismoloogia Instituudist Eestis kasutamiseks mitu tipptasemel seismojaama seadmete komplekti. EE08 on ajutistest jaamadest kaheksas; hetkeseisuga töötab seitse jaama (vt joonis).

Seismojaam joonis 1

Eesti seismojaamade võrk seisuga 05.04.2017. Punased kolmnurgad: püsivad jaamad, pruunid nelinurgad: ajutised jaamad.

Seismojaam vajab asukohta, kus on vähe müraallikaid (nagu liiklus või muu inimtegevus). Pinnas peaks olema võimalikult stabiilne. Ideaalis oleks see kaljune kivim, mis Eesti tingimustes pole alati kättesaadav. Särghaua õppekeskuse jaama asukohaks valiti vaikne maakelder. Mullapinnasesse kaevati väike auk, kuhu paigaldati telliste peale seismomeeter, laiaribaline Nanometrics Trillium Compact 120s (vt joonis). Muudeks seadmeteks on Nanometrics Centaur digtaiser-arvuti ning GPS-kell. Laiaribaline seismomeeter registreerib sama hästi nii kaugeid suuri maavärinaid kui ka väikeseid kohalikke sündmusi. Arvuti salvestab andmed mälukaardile, edaspidi luuakse ka interneti otseühendus. Kuna seismilised lained liiguvad maapõues väga kiiresti, kilomeetreid sekundis, on GPS täpse ajamärgi saamiseks hädavajalik.

Särghaua seismojaam on registreeritud International Seismological Centre rahvusvahelisesse seismojaamade andmebaasi (http://www.isc.ac.uk/cgi-bin/stations?stacode=EE08), mis võimaldab selle vaatluste kasutamise ametlikes rahvusvahelistes bülletäänides.

Särghaua seismojaama seadmekomplekt. Seadmed näevad välja väikesed ja tagasihoidlikud, aga on tehnoloogiliselt kõrgel tasemel ning võimelised mõõtma ükskõik milliseid seismilisi sündmusi, nii lähedal kui kaugel.

 

Esimesed andmed näitavad, et Särghaua seismojaamas saab edukalt salvestada sündmuseid igalt poolt Eestist (vt joonised allpool). Nii inimtekkeliste sündmuste kui ka maavärinate puhul on meie piirkonnas ootuspärane, et nende magnituudid on väikesed (vahemikus 1–2). Kõik järgnevad näited jäävad sellesse vahemikku, olles Särghaua jaamas siiski selgelt identifitseeritavad.

Meremiini elimineerimise signaal jaamas EE08. Joonistel 3–6 on P-dega märgitud erinevate pikilaine faaside algusajad, S-dega vastavalt ristlained. Sündmus toimus Saaremaa põhjapoolsetes vetes umbes 175 km kaugusel, magnituudiks 2,0.

Kurevere dolokivikarjääri lõhkamise signaal, kaugus ~100 km, magnituud 1,2.

Narva põlevkivikarjääri katendkivimi lõhkamise signaal, kaugus ~160 km, magnituud 1,3.

Aru-Lõuna paekivikarjääri lõhkamise signaal, kaugus ~115 km, magnituud 1,1.