Geoloogia Instituudi välibaas

Vt ka prof. Enn Pirruse meenutusi Särghaua välibaasi algusaastatest (kirja pandud 1983. a).

1971. a ostis osa talu selleks ajaks oluliselt lagunenud hoonekompleksist Teaduste Akadeemia, kes peatselt andis omandatu koos vastava maaeraldisega üle TA Geoloogia Instituudi bilanssi.

Särghaua elumaja 1973. a.

Särghaua elumaja 1973. a.

Särghaua elumaja 1973. a

Särghaua elumaja 1973. a

Karjalaut-meierei 1973. a.

Karjalaut-meierei 1973. a.

1973. a algas intensiivne korrastus- ja ehitustöö, milles osalesid paljud instituudi töötajad. Välibaasi suurimaks aktivistiks ja hiljem ka hooldajaks oli pikka aega instituudi teadur Ralf Männil. Eesmärgiks seati talukompleksi kujundamine geoloogiliseks välibaasiks, kus oleks võimalik korraldada teadusnõupidamisi ja saaks hoiustada instituudi valduses olevaid puursüdamikke ja kivimiproove ning neid esmaselt töödelda ja uurida.

Järk-järgult konserveeriti hävimisohus ehitised (elumaja, kuivati, aidad, laut), paigaldati uued katused ning  kivihoonesse keskküttesüsteem.

80ndatel rekonstrueeriti puursüdamikuhoidla, järgvenalt  ehitati välja “söökla-konverentsiruum”, samuti laiendati elamispinda elumaja ülakorruse väljaehitamisega.

Laut-meierei ehitati ümber puursüdamikuhoidlaks, kus asusid ka laborid ja tööruumid.

Renoveeritud rehielamu oli välibaasis kasutusel majutusruumidena, seal elas ka välibaasi valvur.

Renoveeritud rehielamu oli välibaasis kasutusel majutusruumidena, seal elas ka välibaasi valvur.

2005. a rekonstrueeriti Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel välibaasi puursüdamikuhoidla ning 2013. a lisandus veel teinegi sama funktsiooniga hoone.

Särghaua puursüdamikuhoidlad 2014. a.

Särghaua puursüdamikuhoidlad 2014. a.