ETV võttegrupp Särghaual

20. juulil 2014 külastasid Särghaua õppekeskust telesaate “Lauluga maale” võttegrupp eesotsas saate toimetaja Piret Jürmani ja saatejuhi Jüri Aarmaga. Saate teemaks oli “Ohustatud tõugude päev”.

Mida filmiti ja millest räägiti! Vaata saadet (saateminutid 32-42).

 

 

 

 

Esimesed külalised valmivas õppekeskuses

30. juunil külastas peatselt valmivat Särghaua õppekeskust Eesti Maaülikooli 16-liikmeline mullateadlaste ekskursioon prof. Alar Astoveri juhtimisel.

TTÜ vanemteadur Olle Hints tutvustas külalistele Särghaua talu ja välibaasi ajalugu ning õppekeskuse võimalusi. Puursüdamikuhoidlas heideti pilk 360 m sügavusele — ja 465 miljoni aasta taha — Eesti maapõue ning tuletati meelde millised on meie peamised maavarad täna ja homme.

Ühtlasi rajati keskuse õuesõppealale mullakaeve, millest võiks tulevikus kujuneda püsiva mullaprofiili tutvustamise koht kõigile õppekeskuse külalistele.

Pressiteade: Särghaua õppekeskuse peahoone nurgakivi

10. oktoobril asetab Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik nurgakivi TTÜ Geoloogia Instituudi Särghaua maateaduste ja keskkonnatehnoloogia õppekeskuse peahoonele.

“Geoloogia on riigi jaoks oluline valdkond, mille tähtsus ulatub keskkonnasõbraliku kaevandamispoliitika kavandamisest igapäevase ehitustegevuse planeerimiseni välja. Seepärast arendame koostöös TTÜga välja kaasaegse, huvitava ja unikaalse keskuse, mis annab kõigile huvilistele võimaluse oma geoloogiaalaseid teadmisi parandada,” ütles keskkonnaminister ja  Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu esimees Keit Pentus-Rosimannus.

Loodav õppekeskus avab uksed 2014. aastal ja hakkab tegema koolitusi õpilastele, õpetajatele, loodusturistidele ja teistele huvilistele. Särghaual keskendutakse just eluta looduse õpetamisele, sealhulgas geoloogia, geograafia, hüdroloogia, energia- ja aineringluse, kliima ja astronoomia tutvustamisele. Keskusesse tuleb Eestis ainulaadne kivilabor-õpikoda, mikroskoopiaklass, kivimite, mineraalide ja fossiilide väljapanekud ning samuti mitmeid keskkonnaalast aktiiv- ja õuesõpet toetavaid vahendeid nagu ilmajaam ning teleskoop.

Õppekeskuse projekteerisid Amhold AS ja OÜ EMP A&I ning ehitab AS Pärnu REV. Projekti kogumaksumuseks on 2,5 miljonit eurot, millest 90% tuleb SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest ning ülejäänu TTÜ-lt.

Koos õppekeskuse peahoonele nurgakivi panekuga avatakse Särghaual uus 400 m² pindalaga puursüdamikuhoidla, mis on osaks Eesti teadustaristu teekaardi projektist „Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (NATARC)”.

2014. a tegevust alustav õppekeskus on Pärnumaal Vändra vallas ajaloolise Särgava talu südames, kuhu 40 aasta eest rajati toonase Teaduste Akadeemia – ja tänase TTÜ – Geoloogia Instituudi välibaas. Aastakümnete jooksul on Särghauale kogutud hindamatu geoloogiline varamu, siin hoiustatakse unikaalseid kivimikollektsioone ning kilomeetrite kaupa maapõuest puuritud puursüdamikke. Maateaduste- ja keskkonna-alane õpe Särghaual toetub TTÜ teadlaste ja õppejõudude kompetentsile. Keskkonnavaatluste ja õppetundide läbiviimiseks pakub Särghaual avaraid võimalusi Pärnu jõgi ja ümbruskonna eripalgeline loodus. Mitmekülgse tegevuse pakkumiseks kooliõpilastele on kavandatud koostöö naabruses asuva Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumiga. Loodava Särghaua õppekeskuse käivitamisega soovib TTÜ süvendada nii laste kui täiskasvanute huvi eluta looduse protsesside, geoloogiliste vaatamisväärsuste, maavarade ja uute keskkonnatehnoloogiate vastu.

LISAINFO
Atko Heinsalu, TTÜ Geoloogia Instituudi direktor, heinsalu@gi.ee, tel 5912 3761

Roman Baskini teatritrupp Särghaual

Juulis-augustis 2010 võõrustas Särghaua Kurgjal etendunud Roman Baskini menuka suvelavastuse “Iha jalakate all” kollektiivi. 12. augustil tutvus teatrirahvas lähemalt Särghaua ajalooga ning sai põgusa ülevaate ka geoloogiast ja geoloogide tegemistest.

Küsimusi jätkus nii puurimistööde, kivimite, kivististe, maavarade, meteoriitide kui kliima kohta. Juuresoleval pildil uudistavad näitlejad graptoliitargilliiti (rahvasuus tuntud ka diktüoneemakilda nime all), millest Sillamäel toodeti kunagi uraani ning mis võib ka tulevikus osutuda oluliseks maavaraks.